Agnes Pulk: meedia kasutas Karin Kuusikut ära Autor Agnes Pulk lastevastase vägivallaennetuse koolitaja, (EKRE) Süüdistus Marti Kuusiku vastu oli poliitiliselt ajendatud Ajakirjandus kasutas Karin Kuusikut ära lihtsalt vahendina Perevägivalla politiseerimine raskendab probleemi lahendamist Agnes Pulk FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees Eelmisel reedel mõisteti endine minister Marti Kuusik esimeses kohtuastmes õigeks, kuna kohtuniku sõnul olid tõendid liiga kaudsed. Prokurör lubas edasi kaevata. Otsusega ei olnud rahul ka Merli Kaunissaar, kes on kogu selle loo avalikkuse ette jõudmise nö peasüüdlane. Tema 29. mail Delfis ilmunud intervjuud lugedes süvenes minus veendumus kogu aktsiooni ebasiiruses ja julmuses, kirjutab lastevastase vägivallaennetuse koolitaja Agnes Pulk (EKRE). KUULA ARTIKLIT TellijaleTELLIJALE Meedias ilmunud artiklitest on selgunud, et selleks ajaks, kui Martti Kuusik oli ministriks saamas, olid nad Kariniga juba mõnda aega tagasi lahku läinud. Kui oletada korraks, et peres esines tõepoolest pingeid ja võibolla isegi vägivalda, siis tuleb tõdeda, et Karinil oli õnnestunud selleks ajaks traumeerivast suhtest lahkuda ning rahulikult lastega omaette elada. Nad ei olnud Martti Kuusikuga enam paar. Kuid Karini õnnetuseks hakkas tema eksabikaasa saama ministriks ja mitte lihtsalt ministriks, vaid EKRE ministriks. Meenutagem seda hüsteerilist meeleolu, kui EKRE pääses valitsusse. Iga päev toimusid EKRE vastased meeleavaldused Toompeal ja Stenbocki maja ees, meedias ilmusid EKRE juhtfiguuride sõnavõtte materdavad ja sõna otseses mõttes EKRE-vastased artiklid. EKRE valitsuskõlbmatuse demonstreerimiseks otsiti kõikjalt vihjeid ja võimalusi. Ajakirjanikud, kes ilmselgelt EKREt ei sallinud, unustasid eetika ja empaatia ohvri ning tema laste suhtes, tegid Rakverre dessandi tunnistajate leidmiseks ning panid pommi plahvatama samal päeval, kui Marti Kuusik ministriks sai. 181 20 Sama meeleolu näis tabavat ka Karin Kuusikut oma «teiseks emaks» pidavat Kaunissaart, kes väitis Delfis, et kui nägi, et Kuusik hakkab ministriks saama, «sai tal mõõt täis» ja nii ta pöörduski ajakirjanduse poole (NB! mitte politseisse). Mis sest, et Karin ise oli oma eluga edasi liikunud ja ei soovinud enda isiklikule elule mingit avalikku tähelepanu. Hoolimata sellest, et Karini jaoks oli asi lõpetatud. Ajakirjanikud, kes ilmselgelt EKREt ei sallinud, unustasid eetika ja empaatia ohvri ning tema laste suhtes, tegid Rakverre dessandi tunnistajate leidmiseks ning panid pommi plahvatama samal päeval, kui Marti Kuusik ministriks sai. EKRE oli plindris, Jüri Ratas oli plindris, Marti Kuusik oli plindris, uue valitsuse ametisse vannutamine oli tõrvaga üle valatud, lisaks veel «kohtunik» Kaljulaidi kohatu stand-up šõu Riigikogus. Kõik see rüütati õilsa eesmärgiga - vaja on võidelda perevägivalla vastu Eestis! Kuigi Kaunissaar väitis, et kuulas koos emaga 25 aastat pealt, kuidas Karin Kuusik neile oma kannatustest rääkis, ei pöördunud nad selle 25 aasta jooksul kordagi politseisse, et avaldust teha või koos Kariniga politseijaoskonda minna. See näitab, et Kaunissaare ja Eesti Ekspressi perevägivalla-vastane võitlus polnud siiras, vaid ettekäändeks kõrgel tasemel poliitilise aktsiooni algatamiseks EKRE vastu. Kuigi Kaunissaar väitis, et kuulas koos emaga 25 aastat pealt, kuidas Karin Kuusik neile oma kannatustest rääkis, ei pöördunud nad selle 25 aasta jooksul kordagi politseisse, et avaldust teha või koos Kariniga politseijaoskonda minna. 181 20 Seetõttu oli 1. juunil ETV Esimeses stuudios esinenud peaprokurör Andres Parmase poolt väga häbematu süüdistada hoopis EKRE-t teema politiseerimises ja «õigusemõistmise protsessi mõjutamises», samas lisades, et tema nõustus peaprokurörina rääkima sel teemal vaid seetõttu, et juhtida tähelepanu, «kuidas püütakse poliitilist silti panna nendele asjadele külge, mõnes mõttes ka naeruvääristada kannatanut ja seeläbi üldse sellistes asjades kannatanud inimesi». Milline küünilisus ja jultumus! Kes selles juhtumis tegelikult perevägivalla teemat politiseeris ja väidetavat kannatanut oma eesmärkide saavutamiseks ära kasutas? Kujutame korraks ette, mida pidi tundma Karin Kuusik. Korraga ja täiesti ootamatult sind lihtsalt lömastatakse ja häbistatakse avalikkuse ees! Terve Eesti arutab, kuidas küll naine laseb end aastaid mehel taguda, miks ta politseisse ei pöördu, mis seal peres veel toimub, äkki on lapsed ka koolis vägivaldsed jne! Kui Karin Kuusik olekski olnud ohver, siis tuleb nentida, et nende artiklitega teda mitte ainult ei taasohvristatud, vaid lausa lömastati. 181 20 Kogu tema elu kistakse Eesti rahva ette arutamiseks. Tema laste klassikaaslased saavad teada, et nende sõprade isa on naisepeksja, vägivallatseja, võibolla tulevad kommentaarid ja küsimused. Kogu pere on märgistatud. Ma ei kujuta ette suuremat naise elu, lootuse ja väärikuse hävitamist, kui see, mis nende artiklitega tehti. Kui Karin Kuusik olekski olnud ohver, siis tuleb nentida, et nende artiklitega teda mitte ainult ei taasohvristatud, vaid lausa lömastati. Ning aastaid kestva kohtuprotsessiga, mille kulgu pidevalt meedias kajastatakse ning süüdistusi ikka ja jälle läbi hekseldatakse, see emotsionaalne terror ja vägivald selle naise ja laste suhtes jätkub. Peresisene vägivald ei ole peresisene asi, kuid see ei ole ka asi, mida vastu osapoolte tahtmist kogu Eesti rahva ette laotada. Õigel ajal politseisse teatamisest oleks piisanud. Paraku käitus Merli Kaunissaar koos ajakirjanikega sel korral nagu tääkide ja poriste kirsadega punaväelaste armee, kes saabus Eesti Vabariiki fašistidest vabastama.